1. Suured ja väikesed imed
sündimas on praegugi veel.
Näeb neid ka siis kui on pime,
võlumaailm on kõigi eneste sees.

2. Haldjas su kambrisse tuleb
kui löönud on südaöötund.
Kingib sul kuldlinnu sule,
lendama viib ja näitab hõbedast und

TALUPOJA LAUL (Hando Runneli järgi)

1. Talupojal on talvel magada mahti,
jüripäevast ent parin läeb lahti,
tõuseb rohi ruttu, pead tõttama et sa
seemne mulda saad, loomad laudast metsa.

2. Lendab lehekuu, kägu kukub leina,
vikat räästas ootab heina,
kostab pillihäält, külakiige kaiku,
enne heinaaega, suve maiku.

3. Jaanitulel tantsid mõne tuuri,
tantsid mõne õhtu, käes on juuli.
Saadus heinamaa, varsti vead ta sisse,
Jaagup raua lööb rohukõrde sisse.

4. August algab, eks siis on ju heinatööks hilja,
terve väega võetakse vilja,
rukkimaarjapäevaks hakid püsti kui lüüa,
lastel luba on antud õuna süüa.

5. Pärtlipäervaks saab humal viimast rammu,
kapsas pöörab pead, sügis lisab sammu.
Mihklipäevaks on välitööd kõik roopas,
naised kambris ja naerid keldrikoopas.

TAEVATEEL  (M. Siimer)

1. Mõnikord on nõnda seatud, lausa kaotada võid pea,
kõik, mis tuttav, ammu teatud, enam äkki pole hea.
Samaks jääda sa ei saa ja vähem võimalik on veel
elada ükspäinis leivast taevateel.

2. Mõnikord on nõnda seatud, päevad pimenevad reas,
ajad olla ei tea veatud, häid ja halbu teiste seas.
Kui on mõttetu neid laita, vähem mõttekas on veel
elada ükspäinis leivast taevateel.

3. Näed on hääbumas üks valgus sinu ümber väljastpoolt,
teine kasvamise algust otsib seestpoolt, tahab hoolt.
Raske vastukaalu leida, vähem tasakaalu veel
elades ükspäinis leivast kui käid taevateel.

4. Praegu ootamise aeg ja seda lühemaks ei saa,
pole küsida või kaeda, pole muud kui oodata.
Las üks hääl siis hüüda kõrgelt, hääl las hüüda veel ja veel,
ela ainsast õigest leivast taevateel.

5. Näed, on hääbumas üks valgus sinu ümber väljastpoolt,
teine kasvamise algust otsib seestpoolt, tahab hoolt.
Raske vastukaalu leida, vähem tasakaalu veel
elades ükspäinis leivast kui käid taevateel.

Veni, veni, Emmanuel.

SÕPRUS ON KUI SÜDA (Ivar Sild)

Sõprus on kui süda, mida kaotada ei suuda,
mida ruum ja aeg ei muuda.
Minna väga kaugele sa päriselt ei saagi,
väike suurim vahemaagi.

Sõprus on kui iseenda ohverdus või kaotus,
millest kasvab ilmalaotus.
Sõprus iialgi ei lähe tülita sust mööda,
aga sõpra eal ei lööda.

Lapsena võib näida kindel kõik, nii kindel kõik,
aeg meil kulgeb koos ja ühtemoodi,
nagu kajas korduv rõõmus hõik, see rõõmus hõik,
ainult meile maailm loodi.

Äkki saatus nõrkeb, pöördub rool ja pöördub rool,
eluteed meid lahku järsult viivad,
teist on võtnud külm, sest kadund hool, on kadund hool,
tormis murtud katki meie tiivad.

Mäletada tõeselt kõike ainult aeg vast suudab,
mälu olnut ikka muudab.
Ehkki vahel väiksena võib paista kogu maagi, 
sõpru kaotada ei saagi.

Üks on vapper, teine julgem veel, ja julgem veel,
mõista, kes on kes, on terve teadus,
igast paigast kõikjal olla teel, ja olla teel
alatine siht ja seadus.

Mässamas näen merd ja maale tulla võib orkaan,
päikest ikka pilvedes ma oiman,
ükskord jälle räägib ammu vaikinud vulkaan,
seda tean ja küllap seda aiman.

Unustada sõprust keegi kunagi ei suuda,
seda tunnet aeg ei muuda.
Unustada sõprust keegi kunagi ei saagi,
kui saab kaugeks vahemaagi.
Sõprus on kui ühe meele muusika me huultel
üle maa, mis lendab tuultel.

Sõprus on kui süda, mida kaotada ei suuda,
mida ruum ja aeg ei muuda.
Minna väga kaugele sa päriselt ei saagi,
väike suurim vahemaagi.

Sõprus on kui iseenda ohverdus või kaotus,
millest kasvab ilmalaotus.
Sõprus on kui päiksesoe, mis linnupesas peitub,
kaotatud, taas üles leitud.

KUI SA VAATAD PILVELAEVU.

1. Kui sa vaatad pilvelaevu,
tähesilmi, naervat kuud,
vikerkaart või päeiksetõusu,
näed, et Looja suur on.

2. Kui sa kuuled linnulaulu,
näed, kuis kevad õitseb puul,
märkad loodust enda ümber,
näed, et Looja kaunis on.

3. Kui on põllul valmind vili,
marjad põõsas, õunad puus,
värske leib kui lõhnab laual,
näed, et Looja helde on.

4. Kui sa mõtled oma emast,
süda soojalt naeratab.
Tea, et samuti ja enam
Looja sindki armastab.

JÕULUÖÖL  (Uku Masing)

Suurel kuusel küünlatuled, aknail särab sammalt jääst,
väljas lume valged suled pudenevad puudel pääst.
Pehme vaiba sisse peidab sõrmed Mirit, rõõmu täis.
Arvab, et niisama heidab sõime see, kes maa pääl käis.

Aga enne jõuab uni kui ta suudab mõelda veel,
kas läks palju aega kuni karjasel sai laulma keel.

Jeesus istub keset aasa, vaatab jõge, millel laev
suure kevade toob kaasa, ammu pärivett läks vaev.
Äkki lilled õied saavad, Jeesus naerab keset neid,
taeval tuulest inglid aavad pilvelambaid, karjateid.

Nagu lillel on Ta nägu, lumivalge terve aas,
kaugel kukub tihti kägu, nagu laulaks terve laas.

Ta ka Talle laulda tahaks roosikesest sõna paar,
et ei arvaks teda pahaks see, kel kuldne kulmekaar.
Seista sääl, kus istub Tema, valgeist õitest vanik vööl...
Ärkab, näeb, et laulab ema talle tasa jõuluööl.

MIS ON MÕISA, METSA TAGA. (Karl Ristikivi)

Mis on mõisa, metsa taga, tagumise talu taga,
veski valge tiiva taga, suure silla selja taga,
mis on mõisa, metsa taga, mis on mõisa, metsa taga?

Sarviline kes tuleb soost, järguline kes järve tagant,
kandiline kadarikust, kivi tagant krabaja.
Kes seal laulab laane taga, mängib pilli mäe taga,
huikab udumetsa taga, haugub aru otsa taga,
huikab udumetsa taga, haugub aru otsa taga, otsa taga?

Mis on mõisa, metsa taga, tagumise talu taga,
veski valge tiiva taga, suure silla selja taga,
mis on mõisa, metsa taga, mis on mõisa, metsa taga?

Mügerik see tõuseb maast, täpiline tapuaiast,
pinu tagant pikad kõrvad, habemik ahjuvaremest.
Kes seal laulab laane taga, mängib pilli mäe taga,
huikab udumetsa taga, haugub aru otsa taga,
huikab udumetsa taga, haugub aru otsa taga, otsa taga?

Kes seal laulab laane taga, mängib pilli mäe taga,
huikab udumetsa taga, haugub aru otsa taga,
kes seal laulab laane taga, kes seal laulab laane taga, 
mis on mõisa, metsa taga.

TAIMETARGA LAUL. (K. Hunt)

1. Juurikad ja imerohud,
iga võrse on millegi puhul hea.
Ravitseda, tohterdada
saab vaid see, kes taimede jõudu teab.

Refr.: Musta ussi vastu aitab kaseurvaplaaster,
tavalise ussi vastu ussisõnad head.
Jonnipunne tuleb tihti pigistada lastel,
piripillil lihtsalt pilli ära võtma peab.

2. Ihuhädad, hingehädad,
igaühel on oma valu ja vaev.
Taimedest võib saada abi,
mõned haavad parandab ainult aeg.

HOPADI

Kristofer Robin käib hopadi hopadi hopadi hopadi hopp, hopp, hopp,
sa iial ei näe, et ta teisiti liiguks ja võimatu teha on stopp.
Hopadi hopadi hopp, hopadi hopadi hopp, hopp, hopp.

Kristofer Robin käib hopadi hopadi hopadi hopadi hopp.
Võid ütelda tal, et ta peatuks ja seisaks, kuid võimatu teha on stopp.
Kristofer Robin käib hopadi hopadi hopadi hopadi hopp.
Võid ütelda tal, et ta kuulaks ja seisaks, seisaks, kuid võimatu teha on stopp.
Võid ütelda tal, et ta kuulaks ja seisaks, seisaks, seisaks, seisaks, seisaks,
kuid võimatu teha on stopp.

Hopadi hopadi hopp, hopadi hopadi hopp, hopp, hopp.
Hopadi hopadi hopp, hopadi hopadi hopp.

Kui ta ei hüppaks, see õnnetu Kristofer,
siis ta jääks paigale, täiesti paigale.
Kõik asjad teeb ta vaid hopadi hopadi.
Kui ta ei hüppaks, see õnnetu Kristofer,
siis ta jääks paigale, täiesti paigale.
ta saab kõik tehtud vaid hopadi hopadi.
Kui ta ei hüppaks, see õnnetu Kristofer,
siis kõik jääks pooleli, täiesti pooleli,
ta saab kõik tehtud vaid hopadi hopadi,
ta saab kõik tehtud vaid hopadi hopadi, hopadi hopadi,
hopadi hopadi hopp, hopadi hopadi hopp.

Kristofer Robin käib hopadi hopadi hopadi hopadi hopp, hopp, hopp,
sa iial ei näe, et ta teisiti liiguks ja võimatu teha on stopp.
Hopadi hopadi hopp, hopadi hopadi hopp.
Kristofer Robin käib hopadi hopadi hopadi hopadi hopp.
Võid ütelda tal, et ta peatuks ja seisaks, seisaks, kuid võimatu teha on stopp.
Kristofer Robin käib hopadi hopadi hopadi hopadi hopp.
Võid ütelda küll, et ta kuulaks ja seisaks, seisaks, kuid võimatu teha on stopp.
Võid ütelda küll, et ta kuulaks ja seisaks, seisaks, seisaks,
seisaks, seisaks, seisaks, seisaks, seisaks, kuid võimatu teha on stopp.

Hopadi hopadi hopp, hopadi hopadi hopp, hopp, hopp.
Hopadi hopadi hopp, hopadi hopadi hopp..
Hopadi hopadi hopp, hopadi hopadi hopp, hopp, hopp, hopp, hopp,  hopp, hopp,  hopp, hopp.

SÜNNIB JEESUS PETLEMMA.  (M. Siimer)

Siis, kui talveks muutub ilma ja külmaks mullapind,
katkeb äkki päevavalgust pelgav kuudering.
Sünnib Jeesus Petlemma ja päästab lahti vangist rahva,
siis võib saada selgust, tunda tõtt me vaim ning meel.
Sünnib Jeesus Petlemma ja päästab lahti vangist rahva,
kolme tarka juhtind täht ka meile ilmub teel.

Häll on veidras paigas seal, kus loomadel on sõim,
Joosepi ja Maarja ööaeg siia kohta tõi.
Laulab inglikoor ja kiidab last, kes kokkutulnuid liidab,
karjaseid ja vanemaid ja palverändureid.
Laulab inglikoor ja kiidab last, kes maa peal kõiki liidab,
suuri, väikseid, rikkaid, vaeseid, meid ja neid ja teid.

Siis, kui talveks muutub ilma ja külmaks mullapind,
siis, kui tasahilju tõmbub kokku päevaring,
sünnib Jeesus Petlemma ja päästab lahti vangist rahva,
nüüd võib saada selgustr, tunda tõtt me vaim ning meel.
Sünnib Jeesus Petlemma ja päästab lahti vangist rahva,
kolme tarka juhtind täht ka meile ilmub teel.

Sünnib Jeesus Petlemma ja päästab lahti vangist rahva,
kolme tarka juhtind täht ka meile ilmub teel.

PUDRUSÖÖMISE LAUL. (K. Hunt)

Minu kallis ema, tegi pudru valmis tema,
aga, kallis emme, mina sööksin hoopis komme.

Kaerahelbed, tatratangud,
riis või manna potti pandud,
aga väiksed pudrusuud
sööksid täna miskit muud.

Jäätist, šokolaadi, vahukoort või marmelaadi,
ilma sundimata ka neid sööksin kuhjaga.

Emme ütleb, et ma pean
sööma tema pudru hea,
sest et suureks kasvada
maiustades vaid ei saa.

Emme rõõmuks ikka pean
sööma tema pudru hea,
sest, et rõõmurõngake
olen oma emmele.

ÜKSTEIST PEAB HOIDMA  (K. Hunt)

1. Lumi ja jää katmas on maad,
külmapoiss liiga teeb, nälg näpistab.
Kas leidub siis veel
laps, kes hoolitseks looma ja linnu eest -
see koorem on kerge.

Refr.: Üksateist peab hoidma
tuulte ja külma käes.
Armastus annab sooja
südamel, mis on jääs.

2. Kui näed, et keegi tunneb rõõmu,
siis ole rõõmus temaga,
jagatud rõõm on poole suurem.
Kui näed, et keegi tunneb valu,
siis ära mine temast mööda,
vaid vaev võta jagada - 
see koorem on kerge.
 

JÕULUHALDJATE LAUL (J. Kallak)

Akna alt kuuldu kibin-kõbin, 
hingesid läbis salavõbin.
Kes see küll puutus ukselinki,
kuis süda ihkab jõulukinki.

Kes see seal kõnnib ümber maja,
hiilides tasa läbi koja?
Kas on need jõuluhaldjad väljas,
neil suured kingikotid seljas!

Ava uks ja astu sisse,
kaunikesse kambrisse,
rõõmustama lapsi häid,
punapõski, kräsupäid.

Kuuseoks ja küünlasära,
kurbusemõtted, minge ära!
Pipraseid kooke ripub puus,
on silmad suured, sõrmed suus!

KUNINGALAUL  (K. Hunt)

1. On kuskil üks maa, mida keegi ei tea
ja ükspäinis kuningad elavad seal.
On mõned neist vanad ja hall on neil pea,
kuid ka kuningalapsi on seal.

Refr.: Ja sellel kuningamaal on üks kool
ja iga tool selles koolis on troon.
Ja nendel troonidael istub seal kuningaid reas
ja kuldsed on kroonid neil peas.

2. Võid mõelda ju küll, et on kuningail hea,
et kellegi käsku ei kuulama pea,
et mängid, kui tahad, või voodi end sead,
või siis hoopiski seanahka vead.

Kuid päriselt kuningail tegemist küll,
ei aita see, et hermeliinmantel üll.
Nad õpivad nõnda, et auramas pea,
sest, et rumalast kuningast keegi ju miskit ei pea.

3. Ja nii nad seal õpivad troonidel reas,
on tähed ja numbrid neil krooni all peas.
Ja tuleb sest laulust nüüd välja moraal:
muudkui õpi, siis vahest ehk sinustki kuningas saab

UNEMAALE MINEKU LAUL  (K. Hunt, Märt Hunt)

1. Möödas päev ja tuleb voodisse minna,
uneliiv silmade sees.
Öö võlumaa kutsub meid kaasa, kaasa.

Refr.: Unemaale viival teel
eksida ei saa.
Unenägudes oleme lapsed kõik.

2. Öisel teel ei rända lapsuke üksi,
keegi veel seal, pehme ja hea.
Kaisunukk see, vana ja armas, armas.

3. Unenäos võid minna päiksele külla,
hõljuda saad pilvede peal.
Hommikul taas uus päev sind leiab, leiab.